Tartus elades, kui ta oli juba perekonnainimene, võttis Juhan Liivi oma juurde ülalpidamisele. Liiv ajas juba siis segast juttu. Käskis seinakella seisma panna, kuna see pilkavat teda tiksudes: peni poeg! (Liivi isa nimi oli Benjamin.) Sõbrad andsid nõu Liiv haiglasse toimetada ja tulid talle järele ettekäändel teha lõbus voorimehesõit mööda linna.
Asukoht teoses
lk 195–196
