Promenaadi tänaval oli väike madal maja. Ega ta nii väike olnudki, paistis ainult nii, sest ta läks Aleksandri tänavasse välja. Selles majas asus korporatsioon „Curonia“. Kui tuli kevad ja ilm läks soojaks, tõid buršid lauad ja pingid maja ees olevasse väikesse aeda ja siin mõnulesid nad nüüd õllepudelite ning klaaside seltsis. Vahel kimbutasid nad ajaviiteks mõnd mööduvat voorimeest, veel sagedamini aga taluinimest, kui need linnast koju sõitsid. /---/
Barklay platsi vastas Küüni tänava nurgal asuva maja müüriservale kogunesid kevadel ilusa ilmaga istuma rigenserid. Nende korporatsioon asus sellessamas majas teisel korral. Nemadki jõid siin vahel õlut ja tegid nalja.
Peakevadekuulutaja oli siiski jäätisemüüja, kui ta tuli piki tänavat, jäätisetünn pea peal, ja hüüdis mõnikord väga kõlaval häälel – oma kaupa: „Sahharnoje moroženoje!“ Siis oli kindlasti kevad.
Asukoht teoses
