Hiljem ostsin ma kõik oma raamatud ja muud niinimetatud kultuuritarbed Schmidti või ka Millistferi raamatukauplusest. Viimane asus Vene tänaval, Puusilla läheduses. Muid eesti raamatukauplusi, kus oleks saanud osta ka kõiki vajalikke õpperaamatuid, Tartus tol ajal vististi ei olnud. Oli küll Mäesepa kauplus, aga temal oli kooliraamatuid vähem. Krügeri, niisamuti ka Karowi raamatukauplus – viimane asus Küüni tänaval ja kandis „Ülikooli raamatukaupluse” nime – olid minu tarvis nii uhked, et ma kaua aega ei julgenud sinna sisse minna. Peale selle ei tea, kas oleks seal eesti keelega üldse hakkama saanud, minu saksa keel aga oli alles üsna nõrk ja vene keelele oleks kaupluse noorhärra või preili kindlasti üle õla vastanud. Schmidti väikeses poes aga oli sõbralik ja lahke eestikeelne rahvas.
Asukoht teoses
