Nagu me teame, oli Kirjandusmuuseum väheseid Teaduste Akadeemia haldusalasse arvatud fundamentaalseid teadusasutusi, mis nõukogude ajal, eriti kurikuulsa VIII pleenumi järel, fondide kokku- ja lahkulöömise painest pääses.
/---/
See, et Kirjandusmuuseumi kogud ilma oluliste lünkadeta läbi sõja- ja okupatsiooniaastate üldse säilisid, on inimese ja teadurina kordumatu Mart Lepiku teene. Tema kõrval ka Rudolf Põldmäe, Herbert Tampere ja August Palm.
/---/
Kõige pikemaealisemaks direktoriks sai samuti Venemaa eestlane Eduard Ertis, kes töötas siin koguni kolmkümmend kuus aastat.
/---/
Muuseumi ees oli tema teeneks hoidlate ja juurdeehituse väljaehitamine ilma majandusdirektorita. Tollal, pea võimatutes oludes, suutis ta kindlustada ekspeditsioonide ja salvestuste toimumise, aga ka saadud kogude transpordiks spetsiaalse autobussi hankimise, kus oli sissemonteeritud aparatuur. Välitööd ja kogumistöö sai mobiilseks, kuni Riia ja Leningradini sõitmiseks.
Asukoht teoses
lk 45–47
