Üks inimelu. „Seep on turul...

„Seep on turul kulla hinnaga ja te ei kujuta ette, mis lambaliha maksab?” kõneles ta õhinaga ja uuris kintsutükki, mille mamma oli koolivaheajaks tapetud loomast linna kaasa pannud. „Ja ega ma julgegi turult liha osta, sest sääl pakutakse küüliku pähe kasse ja kanapojad on rohkem tuvi moega.”
/---/
„Werneri kohviku kondiiter siis ikka küpsetab?” küsis ta ja preili Pika noogutas.

„Jah. Ja tudengid ning linnarahvas peavad talgutunde tegema. Kõik peavad end taastamistöödele kirja panema, kes tööinimesed on,” rääkis vanapreili kostiks toodud kraami kappidesse ja riiulitesse seades.
Teosest
lk 185