Tartu seisis veel varemeis. Põnev oli tutvuda Toomemäega, Ingli- ja Kuradisillaga, tähetorniga, raamatukoguhoone varemetega, Toomeoruga. Ülikooli juures seisis veel Gustav Adolfi kuju. Räägiti, et Toomel jalutavad õhtuti rohkem vene seltskonnad, eestlased eelistavad Emajõe parki. Pargi keskel seisis võimas Amandus Adamsoni loodud Kalevipoja pronkskuju, toetumas mõõgale, vaatega üle jõe itta. Eks idast tulnud sortsid Kalevipoega kimbutama. Aga küllap selle itta vaatamise pärast skulptuur ühel ööl ära koristatigi. See oli järjekordne hoop eestlusele.
Ülikool oli suudetud tööle rakendada. Peahoone õnneks terve. Portikuse sammaste vahel seistes kiskus mõte ajalukku. /---/
Astunud uksest sisse, nägin liikumas inimesi samas suure kella all, mis on olnud läbi aegade tuntud kohtumispaigaks.
Asukoht teoses
lk 54
