Tartusse jõudsime pimedas. Päev oli küll juba tunni jagu pikemaks veninud, aga kui me tuulikust väljusime, oli juba hämar. Tartu võttis meid vastu nagu uttu ja unne mähkunud lörtsine jõulu-unenägu. Mina ööbisin hotellis, mille taseme üle ei saanud just kurta. Tüdruku näost võis välja lugeda, et ees ootas kõle ühikatuba.
Asukoht teoses
lk 12–13
