101 Eesti pühakoda. Igatahes sõnapaar „ülikooli...

Igatahes sõnapaar „ülikooli kirik” jääb isegi paljudele tänastele Tartu tudengitele arusaamatuks. Ülikooli peahoone taga Gustav Adolfi monumendi naabruses asuvat kivimaja mäletavad praegused pensionärid kui tuubikumi. Nii nimetati toonast ülikooli õpperaamatukogu, mis oli sisse seatud olude sunnil: pearaamatukogu Toomel ei mahutanud kõiki lugejaid. Pisut igavavõitu välimusega hoone pole üldse seda nägu, nagu tegemist oleks endise kirikuga. Omal ajal osutas sellele vähemalt läänefassaadi kohal kõrguv rist, kuid seegi on ammu maha võetud. /---/

1860. aastal valminud massiivne kirikuhoone on väljast vähe liigendatud. Üksnes fassaadi keskosa on pisut kõrgendatud ning sinna sai paigutada kellad. Kaks rida aknaid meenutab pigem mingit kahekorruselist profaanhoonet. Sellisel kompositsioonil oli aga selge põhjus: kirikusaalis olid laiad rõdud ning nende alla oli valgust tarvis. /---/

1948. aastal võeti pühakoda ülikooli õppehooneks. Raamatukogu kujundati siia 1956. aastal ning kirikusaal jagati massiivsete betoonvahelagedega neljaks korruseks. /---/

Kirik likvideeriti, kuid õnneks suudeti päästa suur osa sisustusest. Parajasti oli taastamisel Põltsamaa kirik ning seal leidsid oma koha nii altar, kantsel, pingid kui ka tornikellad. Riia meistri Herbert Kolbe töökojas 1926. aastal valminud orel viidi aga taastatud Estonia kontserdisaali.