Ain Isotamme vend Jaan (tulevane luuletaja Johnny B) oli just vangist tulnud ja tema pisikesest toast Elva tänavas sai omamoodi noorte kooskäimakoht. Meil oli „narkotsi” ka. Selle retsepti oli Jaan vangist kaasa toonud ja selle nimi oli „džifiir”: pooleliitrises klaaspurgis aeti vesi keedupulgaga keema ja pandi sinna pool suurt või üks väike pakk musta teed. Pidi pähe hakkama. /---/
Kord olime Jaaniga kahekesi. Ta avas kirjutuslaua alumise (suure) sahtli – seal oli mingi kartoteek. Võttis ühe lehe, kirjutas sinna midagi juurde ja toppis teiste vahele õigesse kohta tagasi.
„Endiste poliitvangide register, nende andmed ja lood,” ütles ta selgituseks, kuigi ma midagi ei küsinud.
Hakkasin ehtkanalikult hädaldama, et „kas sa oled soe või, niimoodi hoiadki, üksainus läbiotsimine ja ... ja ... ja ...”
„Ega ma loll ole,” naeris Jaan, „see on töökataloog, päris kataloog on teises kohas, mitte siin, ja ikka hästi peidetud.”
Asukoht teoses
lk 62
