Juba astumegi koos Jakobi mäest alla. Jalutame Kroonuaia sillast üle Emajõe vasakkalda promenaadile. Laternate valgel märkame, et sajab õrna uduvihma. Näitan Lydiale vihmast tumedaks tõmbunud Tuglase kuju.
“Underi ja Tuglase ning sinu ja Kreutzwaldi suhe pakub inimestele ikka veel kõneainet,” teen taas kirjadest juttu. Koidula naeratab.
“Armastus ja sõprus on tugevad tungid. Neid kinni ei pea ja tagasi ei sunni,” sõnab ta vette langevat hõbepajulehekest pilguga saates. “Need tunded on nagu soe lõunatuul keset jäist hoovust. Paljud ei oska siin inimeste ilmas armastada, ei oska ka sõprust hoida.”
Asukoht teoses
lk 166
