Kivastik, Mart. Tartu kood. Katkend. Jaroslav Tark põletas...

Teksti autor: 
Tekst: 

Jaroslav Tark põletas Tartu esimest korda maha 1030. aastal. Tol korral oli Tartu veel väike puust linnus praeguse tähetorni asukohal, nii et Jaroslavi mehed ei pidanud palju vaeva nägema – paar tikku, veidi Postimeest ja Tartu oli lännu! Ei tea, kas seetõttu –
aasta 1030 jäi tähistama Tartu sünnipäeva –, aga miskipärast on Tartu linna põletamine ja hävitamine jäänudki traditsiooniks. Vaevalt oleme linna uuesti üles putitanud, kui kohe on kohal järgmine tulevärgimees.

Kõige põhjalikumalt võttis asja ette meie vana vaenlane, Haapsalu linna aukodanik Peeter I, kes üritas Tartu aastal 1700 maamunalt pühkida. Kõik, mis ära ei põlenud, tuli „pika” käsul ära lõhkuda ja minema tassida. Seitsme kirikuga imelisest hansalinnast jäid vaid tukid. Oma linnast ilma jäänud tartlased saadeti aga Siberisse. /---/

Üks suurem Tartu põletamine toimus Teise maailmasõja ajal. Kesklinn pommitati maatasa, sillad lasti õhku. Kui meie teiega sündima hakkasime, kes varem, kes hiljem, oli Tartu kesklinna jõeäär jälle sama tühi nagu muinasajal – nagu poleks seal linna olnudki. Vanemuise mägi oli küll alles, teatrit enam mitte. Sellest hoolimata on Tartu alles! /---/

Tartu on nagu uinuv printsess, õun kurgus, kes alati üles ärkab, kui häda väga suureks läheb. /---/ Juba tuhat aastat toimuvad Tartus imed!

Esiteks rajati Tartusse, peaaegu et olematusse linna, hiiglaslik toomkirik, sama suur kui Kölni katedraal. Seda ehitati Toomemäele kakssada aastat! /---/ Rootslane Johan Skytte, kellel ei olnud mingit põhjust Tartut Riiale eelistada, sosistas viimasesse lahingusse tormavale Gustav II Adolfile kõrva, et Tartusse tuleb rajada ülikool! Gustav kirjutas asutamiskäsule alla ja hetk hiljem lasti ta sõelapõhjaks... Kui Gustavit oleks kuul tabanud paar päeva varem, ei oleks Tartu saanud ülikooli ja meie linna poleks sündinud. Või oleks see küla siin vaikselt hingitsenud koos Peeduga – suure Elva eeslinnana. Kui üldse. Tegelikult oli ju Skytte Tartu rajaja. /---/

Järgmine ime sündis sada aastat pärast musta Peetri hävitustööd, kui Tartus oli mõni elanik ja Toomel karjatati kitsi. Kolm hullu, Parrot, Morgenstern ja Krause, otsustasid taastada Tartu ülikooli. /---/ Ülikool taastati, Toomele ehitati raamatukogu ja tähetorn, ehitati peahoone ja botaanikaaed ja linn ärkas uuesti ellu... aga milleks?

Teosest:
lk 200–206