Tartu kevad 1996. Käisin õhtul siiski...

Käisin õhtul siiski Tähe tänava Kuu kohvikus, mida mingi Tallinna ajaleht nimetas Tartu kõige popimaks baariks, tõeliseks hipsterite pesaks. Noh, mina pole seal kohanud veel kunagi mitte ühtegi klienti peale minu. Hipstereid on seal sama palju kui sprotte minu toidulaual. Pigem on Kuu nõukaaja nostalgia pesa, oma askeetilisuses.

Siis, tagasiteel koju, istusin veel hetke hotell Barclay lobby baaris, Ülikooli tänavas. See koht mulle väga meeldib, sest see on kuidagi väga ebatartlaslik. Seal on rahulik, ajalooline õhkkond, ja kliente pole seal kunagi mitte ühtegi peale minu, mis tähendab seda, et teenindus on kiire.

Teenindajaks oli seekord noor praktikant, umbes 20-aastane tore tüdruk, kes siiski ei teadnud jookide kohta mitte põrmugi. Lõppude lõpuks pidin ise baarileti taha keerama, et ehitada endale üks mõnus San Fransisco.

Asukoht teoses
lk 181–182