Ma ei unusta kevadpäeva 1973. aasta aprillis. Tuli teade, et tuleb Toomemäge riisuma minna. Kursusejuhendaja Huno Rätsep vaatas mureliku näoga üle peahoone 139. auditooriumi ukse. Tegelikult ei olnud põhjust muretseda. Kui nimetatud kellaaeg kätte jõudis, panime mantlid selga ja astusime peahoone uksest välja. Kuskilt ilmusid välja ka rehad, mis kähku laiali jagati. Võtsime suuna ümber nurga Toomemäe poole ja edasi mäest üles. Esimeses reas sammusid Olav Osolin, Mart Ummelas ja Peeter Olesk. Olav Osolini käes oli dirigendikepp, millega ta andis märku, et tuleb laulu alustada. Laul oli kõigile tuttav „Nüüd üles, needus keda rõhub…”. Natuke maad edasi ja siis anti märku peatumiseks. Mart Ummelas luges NLKP ajaloo õpikust ette päevakohase katkendi, milles räägiti kommunistlikest laupäevakutest. Edasi läks jälle laulu saatel, nüüd siis „Julgesti, vennad, nüüd tööle!”. Kui laul lõppes, jõudsime meile määratud platsile toomkiriku varemete lähedal. Tuju hea, läks ka riisumine ladusalt.
Korraldajad käisid vahepeal ringi ja hüüdsid innustavaid lauseid.
Asukoht teoses
lk 42–43
