kunagi vastu hommikut
zavoodist koju kõndides
sõber rääkis milline
ületamatu fenomenoloogiline probleem
on naise kehalisus
„tänapäeva maailmas”
vaatasin unise peaga ta
vormitut kirjandustudengi keha
kalevi saabastes ja hipikampsunis
ja mõtlesin kuidas meeste puhul
lahendavad sellised hädad tavaliselt
pealkirjas mainitud sõnad
ja kuidas linnud laulavad samamoodi
meie kõikide peale
ja õlu maitseb zavoodis ja pooles kuues
täpselt samamoodi
ja ülikoolis ja töötukassas saame kõik
sama malakaga vastu pead
aga naise ebakindlust
ei murra miski
vastupidi
see võtab järjest
fantastilisemaid vorme
ja sulgub maailma ainsasse
täiuslikku ringi
kuni surm meid lagundab
aamen
Asukoht teoses
lk 14
