Oli juba niiske sügis, kui Pihlap vabanes vanglast. Tibas halli vihma, linn oli porine ja morn. Fordiloks nadistas sõitu kitsal tänaval, kumm ülal, ning ta rattad litsusid veelompe kaheks, paisates neid üles jalgteele; üks daam jäi murelikult vaatama oma kirevaks piserdatud siidsukki, taskurätt tegi enam halba kui hääd.