Vabade ametiühingute tuules käärivas Poola Rahvavabariigis oli Wojciech Jaruzelski peaministriks valitud, kui Jaan üllatus, et Gogoli-nimelisest raamatukogust võib Baudelaire’i „Väikeste poeemide proosas“ kõrval laenutada ka Coudenhove-Kalergi „Totaalset riiki, totaalset inimest“. Seda loomulikult mitte raamatukogust välja, vaid ainult kohapeal lugemiseks, ning noorele Mõtusele mõjusid Pan-Euroopa idee avaldanud krahvi mõtted riigi ja inimese asjus nii erutavalt, et ta istus mitu päeva lugemissaalis, kirjutades peatükkide kaupa käsitsi vihikusse ümber „Totaalset riiki, totaalset inimest“.
Kolmanda päeva õhtul avastas ta järsku, et on haudvaikseks jäänud lugemissaalis täiesti üksi. Rohelise kupliga lamp heitis lauale valgust, ümberringi olid laetuled kustunud, kell näitas juba pool üksteist, kõik lugejad ja raamatukoguhoidjad olid juba pool tundi tagasi lahkunud. /---/
Jaan vaatas, et teise korruse aknast alla Emajõe poole raamatukogu seina äärde hüpata pole teab mis kunst ja mõtles, et võib nüüd Coudenhove-Kalergi teose vabalt ära varastada. Aga edasi juureldes hakkas pelgama, et teda võidakse laenutuse järgi kindlaks teha, järele pärida ja raamatu asjus uurida. /---/ Alumine väike lai aken oli parajasti nii suur, et võis sellest jalad ees välja pugeda, veidi karniisile toetuda, keha kätest rippu lasta ja siis kolm-neli meetrikest, jalad ees, alla lumekorbale kukkuda.