Päevasel ajal Tartus elada polnud eriline probleem: läksid hommikul postkontorisse või raudteejaama ja konutasid seal kuni raamatukogu avamiseni; pealelõunal võis minna sauna kas või iga päev, sest seal oli odav ja arukalt sai säästudest ka õlut lubada. Õhtuti aga läks vara pimedaks ja kaua sa seal raamatukogus ikka passid või vahest teatrissegi ennast kaotad.
Kui Jaan novembri keskpaiku varahommikul Tartu bussijaamas jala maha sai ja neli tundi raske kohvriga mööda pimedat linna ringi oli hulkunud, selgus talle teadaoleval aadressil, et loodetud tuba on juba mitu kuud tagasi üürile antud. Nii ei jäänudki tal muud üle, kui viia oma seitse asja Ojamaa Raidi juurde, kes elas siis Burdenko tänava puumaja teisel korrusel, kus keset tuba tõusis majast läbi korstnajalg, mille ääres Jaan öiti välivoodil aset sai.