Eesti – mu arm. Reisikiri Tallinnast ja Tartust juunis 1967. Endist Pepleri, pärastist...

Endist Pepleri, pärastist Kindral Põdra ja nüüdset R. Pälsoni tänavat mööda lähen Riia tänavale. Endine kaitseliidu maja on nüüd Põllumajanduse Akadeemia (EPA) peahoone, mille ees seisab suur Lenini ausammas. Siit jõe poole vaadates on vasemal rida uusi kivimaju „Tartu Kaubastu“ antikvariaadi ja muude kauplustega, paremal mõned uued ilmetud elamud.

Sealt allapoole ei tunne vana Tartut enam ära. Pole Tütarlaste gümnaasiumit, Pallast, ei kino Apollot ega Tillemanni kella. Vana Kaubahoov, Uueturu tänav ja kõik endised ärihooned on seal vahel kadunud. Vaade Emajõele on lahti. Vasemal seisab valmimisel olev uus võimas „Vanemuise“ teater tellisest, betoonist ja klaasist. Selle terrassid ja trepid lähevad kuni endise Võidu tänavani välja. Siis tuleb haljasala noorte puude ja põõsastega. Endist Söögiturgu nimetatakse Peaväljakuks ja Emajõe ääres on ilus puiestee. Riia tänavalt läheb autoliiklus sirgjooneliselt alla Turuhoonest mööda üle uue suure raudbetoonist Emajõe silla. Siin asub nüüd nagu ennegi liikluskeskus ja äritsentrum.

Turuhoones on ostmine-müümine sama elav kui endisel Tartu turul. Keskel müüakse liha, peamiselt külmutatud, ümberringi juurvilja, meiereisaadusi, mune, jahutooteid ja konserve. Juba on saada tomateid, kurke, aiamaasikaid. Müügiletid ahvatlevad väliskülalist ostma, kuid pole aega. Mõne laua juurest pakutakse möödujale kaupa ja tehakse nalja. Turuhoone kõrvale on ehitatud rida uusi maju: hotell, restoran „Tarvas“ ja moodne „Tartu kaubamaja“. Viimane on planeeritud samasuguselt kui Rootsis. Allkorral on osakonnad raadio, foto, grammofoniplaatide, köögitarvete, pesumasinate, värvide ja muuga, ülakorral riidekangad, valmisriided ja jalanõud. Valik on tunduvalt väiksem Rootsi omast. Pole mingit kartust, et kaupade vahele ära upud. Proovitakse mantleid, kuubi ja kingi. Nii müüjad kui ostjad on väga asjalikud ja tõsised.

Kaubamajast väljudes peab olema ettevaatlik, et mitte auto alla jääda. Lähen Peaväljakule, mille serval, kadunud Kaubahoovi kohal, on madal tribüün, kus mai- ja oktoobripidustuste ajal partei- ja valitsuseliikmed rongkäike vastu võtavad. Kivisilda enam ei ole. Selle asemel on oma eelkäijast hoopis viletsam jalakäijate sild raudbetoonkaarega. Emajõel on ka veel kolmas sild, puust, ajutine, endise Botaanika tänava kohal. Tartu Suurturu nimi on nüüd Nõukogude väljak, ja selle nägemine teeb vana tartlase südame soojaks – ta on sama ilus kui varemgi. Raekoja ette on ehitatud vulisev purskkaev. Väljak ise on ärikeskus nagu enne. Siin on raamatukauplused „Kirjavara“ ja „Helikiri“, sporditarvete, meesterõivaste, juveelide ja kangakauplused, teenindamiskombinaat „Edu“, muusikariistade kauplus „Akord“ jne. Raekojas asub endiselt ka apteek.

Teosest
lk 78–79