üks rändlaulik ülejõelt
laulab laulu
esimestest lauludest
laulab, et
enne sildu ja laevu elanud
tartu maadel
kaks võõrast jõerahvast,
kes, teineteisega suhelnud
vaid valjult üle jõe lauldes –
kumbki jõerahvas saatnud
igal täiskuuööl endi seast
ühe kõva häälega laulja, kes
lugusid teisele poole
jõge jõuaks laulda
/---/
rändlaulik ütleb laulu lõpetuseks, et
kaks jõerahvast päris
kokku ei kolinudki, kuid
hakkasid üle küürselja
üksteisel külas käima
keegi ei pannudki
tähele, millal küürselg suri
ja kõdunes, jättes endast järele
vaid ühe suure selgroo üle jõe,
peagi unustati tema nimi,
hiljem unustati ka,
et see, mida mööda
rahvad üle jõe käivad,
oli kunagi üldse inimene,
ja küürselja nimi moondus
aegamööda rahvasuus
kaarsillaks
Asukoht teoses
lk 33–38
