Tartu eeslinnadesse, mis enamasti maha põletatud, kogunes jälle inimesi, kuhu neil mujale minna oli. Nende kaudu käis linna varustamine. Kuna linn oli rootslaste hirmus suletud, käis kaup läbi mitme filtri. Kuigi maa oli laastatud, hingitses mõnel pool siiski veel elu ja maad harimata, seemet külvamata ja vilja lõikamata ei saanud elada ei külad ise ega linnad nagunii.
/---/
Tähtverel oli Tartu eeslinnadega vaba kauba- ja teabevahetus. Tegelikult oli ka Tähtvere Tartu külje all ja nagu selle eeslinn, kuigi kuulus mõisnikele, kes aina vaheldusid või redutasid kusagil. Muidugi oli elu külas erinev võrreldes eeslinnade eluga, kus põhiliseks tegevuseks oli aia harimise ja karja pidamise kõrval käsitöö.
Kui venelased olid läinud, puhastasid Linda ja Värvu ruume kadakasuitsuga, et sõdurite hais sealt lahtuks, ning asusid majja elama.
Asukoht teoses
lk 127–128
