See kollaste liinibusside kodu keset linna oli üks tore koht. Seal liikus igasugu rahvast. Ootamiseks olid pingid ja nõjatumiseks postid ning numbrid postide peal. Et ikka teaks, kus mida või keda oodata.
Linnaliini-bussijaama (on alles sõna!) ukse vahelt levitas oma lõhnu aga ka bistroo, kus taldrikul keerdus keedusardellid ja kulunud ilmega teeklaasides piim, pett, keefir. /---/ Ja mis oleks üks linnaliini bussijaam ilma kioskiteta. Alguses oli ajalehekiosk. Hiljem burgerikiosk ja igasugu välismaa nänni kioskid tulid takkaotsa. Ja peenraha vahetamise punkt muidugi oli ka. Hiljem tuli valuutavahetuspunkt ja kui Ikarused oma kodust lõplikult ära aeti, avati dispetšerpunkti asemel Toidutorn.