Supilinna armastajad II. ​​​​​​​Tšekistile oli räägitud...

Tšekistile oli räägitud, et tsaari- ja pursuide ajal olevat siin olnud Kivisild – nõnda madal, et laevad selle alt läbi ei pääsenud, silla keskmist osa tõsteti jõeliikluse tarvis üles. Saksa fašistlikud röövvallutajad hävitasid tolle ajast ja arust hädaehitise ning nõukogude võim oli nüüd rajanud imposantse silla, mis on kujunemas linna sümboliks.

/---/

Mees tõusis Kivi tänavajätku treppidest üles Emajõe ürgoru vasakule nõlvale, jõudis Šanghaisse, mida eestlased ka Hiinalinnaks kutsusid. Siin Puiestee tänaval kõrgus kolm stalinistlikku kõigi mugavustega roosakat hoonet, ehitatud spetsiaalselt kõrgetele lennuväeohvitseridele.

Kas niisuguste elamute rajamine pole jäerelemõtlematus, nende kaudu võib ju Ameerika Luure Keskagentuur saada haisu ninna, et Tartus on strateegiliste pommitajate baas? /---/

Major sai ju aru, et majade jõe poole pööratud akendest avaneb kadestamisväärne vaade alla orgu ja kogu linnale, aga mõtles, et ikkagi oleks tulnud olla ettevaatlikum – aerodroomipoolsetest akendest seira muidu ilma pikksilma abitagi lennuvälja, loe, kui palju lennukeid on parajasti baasis, saa aimu sõjasaladusest, pommitajate töörežiimist.

Majakolmiku esimesel korrusel paiknesid Voentorgi ärid: universaalmagasin, gastronoom ja rõivapood. Neid varustati tunduvalt paremini kui linna teisi müügiasutusi, ka olid hinnad madalamad, ent siit sai osta ainult inimene, kel oli ohvitseritõend ette näidata. Kehtis ka julgeoleku oma, kuid näiteks miilitsaohvitserid hoiti saagist eemal – suur pada, lahja leem.

Õigete ohvitseride abikaasadele oli tehtud spetsspravka, et nemadki siin käia võiksid. Prüssel-Auväärti küljeluu, Supilinna tüdruk Magda Prüssel näiteks tegi enamiku oma oste just siit.

Teosest