Supilinna armastajad, II. ​​​​​​​21. Juuni tänava...

21. Juuni tänava esimene maja Ivan Mitšurini tänava nurgal paremat kätt oli telegraaf, sellega polnud midagi peale hakata. Ent järgmise maja, aadressiga 21. Juuni 24, esimesel korrusel oli spordiriistade kauplus number 125 kolme päratu suure pimeda vaateaknaga.

See, et tulesid vitriinides põlema ei pandud, tundus Kollale alati ülekohtuna Tartu vastu. Ja kui tihti seda juhtus! Juhtus ka neil päevadel, mil pimendamist polnud, lihtsalt unustati või ei viitsitud kaupluse sulgemise järel kätt lülitini tõsta. /---/


Esimesel aknal küütles kossulaud punase rõnga ja valgetest nööridest punutud rõngaalusega, seda punnitas pall, püsis seal otsekui muna pesas. Korv oli linna lemmikmäng, tartlased jumaldasid oma Kalevit. Järgmisel aknal demonstreeriti ujumisvarustust, suplushooaeg polnud lõppenud just eriti ammu. Võimas merineitsi hiigelpildil, täpsemini bassuneitsi, kandis liibuvat helesinist trikood ja musti päikeseprille. /---/ Kolmandal aknal laiutas Soome kelk, see püsis seal juba talvest saati.

/---/

Järgmine pood oli saia- ja kondiitritoodete valvekauplus number 97 aadressiga 21. Juuni 22. Kool oli hoopis Pioneeride tänava aadressiga, kirikuvaremetele polnud aga üldse aadressi antud, see oli osa jumalasalgamisest. Võib-olla arvasid nad kiriku kohta ka seda, et kui hoonel on juba Pariisi aadress, miks see siis Tartus uuesti anda.

Rahvas kutsus poodi Univeriks, ka selle mõlemad vaateaknad kummalgi pool mõneastmelist sissepääsutreppi olid pimedad.

/---/

Kolla pani vitriinituled põlema. Ühel aknal ilutses vähemalt saja elektriküünlaga sünnipäevatort, teisest oli näha poe kaunis parkettpõrand, juugendlik kooriklagi ning seinal tohutu suur peegel, mille ees seadsid järjekorras seisvad koogitantad oma kübaraid korralikku fassongi.

/---/

Järgmine pood oli laste universaalmagasin number 97 peatänava ja Pirogovi nurgal, lai vaateakengi avanes mõlemale tänavale. /---/

Vähe sellest, vaateaknale oli seatud raudtee ringja rööpapaariga, vaksali, semaforide, jõe, linna ning metsaga taamal. Viiv ootamist ning sõitma hakkasid kaks rongi: kauba- ja reisirong. Ületasid silla ja läbisid tunneli, kaubarong pöördus kõrvalteele, lasi reisrongi ette. Siis peatus reisikas vaksalis, kaubakas pani sellest mööda.

/---/

Kolla teadis teistki nuppu, see paiknes suure vitriini tagumises otsas, poiss vajutas – ja täpselt majanurgal seisis püstjas kolmanda korruseni ulatuv neoonreklaam „Mäng ja kool“, see oli lasteuniversaalmagasini eestiaegne nimi, mis rahvasuus ikka käibel oli. Linna kaubandusvalitsuse julged ametnikud olid lasknud selle nüüd reklaamiks vormida ning esialgu ei olnudki kästud pursuivärki maha võtta.

Tulikiri vuhvatas aegamisi, üksikute tähtede kaupa lõkendama. Tähed olid punased. Viimaks süttis ka valge põhi ja siis sätendas reklaam oma täies ilus.

Asukoht teoses