Igal tunnil laulab toomel
ise lind
ja vahel võtab vaikus
valvekorra üle
siis tuleb tulla vilistades
eemalt enda poole
mu südame kivide vahelt
paistab vahel välja üks õis –
üks õieleht õnn
aga teine on õnnetus
eks üks või ju ollagi õnn
aga teine on võib-olla surm
mu südamekivide müüri
tumepunased tellised
soojad kivid toomkiriku seinas
iga kivi all peidus üks sõna
mõni sõna on teadagi õis
aga mõni on võib-olla rada