NAKi tuba võeti ära mais 2004. Janika Kronberg oli minult mitu korda võtmed konfiskeerinud, ikka mingi ülekäte läinud peo tagajärjel. /---/
Miks just trepp nii palju kannatama pidi, sellel oli lihtne põhjus: kahe trepiosa vahel asus uhke massiivne metallist tuhatoos, ketiga radiaatori külge kinnitatud. Sel ajal oli NAKis suitsetajaid palju, meie toas aga ei suitsetatud. /---/
2004. aastaks oli KLi Tartu osakonnas aga teatud mõjuvõimu omandanud Berk Vaher, külm ja kuri karjerist. Inimene, kelle silmades on vähem inimlikkust kui pooleldi rapitud haugil. Mingi tema salakaebuse peale korjas Kronberg jälle võtmed ära ning enam ei olnud mul tõsiselt võetavat motiivi sellele aktsioonile vastu vaielda.
Esiteks nägi tuba selleks ajaks väga kole välja ja vajas põhjalikku remonti. Eriti jube oli põrand, mida kattev kollane linoleum oli suures osas katki või tõmbunud ebatasaseks. Kui korralikult ei õhutatud, ajas mingit jubedat keemialõhna ka välja. Teiseks elasin juba aastast 2001 või 2002 Tallinnas ning NAKi ruum oli ilma korrapidajata, seda kasutati vaid tasuta öömajana, internetipunktina ning printimisvõimalusena. Kasutati küll üsna tihti, aga süsteemitult.
