Esimene loeng, mida Ehin ülikoolis kuulas, oli marksismist-leninismist. Seda andis endine revolutsionäär Reiman, kelle hüüdnimi oli Kummikäsi, sest tal oli üks käsi kummist. Ameerika Ühendriikide elulaadist kujuka pildi maalimiseks toonud Reiman kord järgmise näite: Ameerika Ühendriikides on 18 miljonit neegrit – aga ei ühtki neegrikeelset kooli!
Eksamil armastas Reiman üliõpilastelt nõuda täpseid tsitaate Lenini teostest, see oli esmatähtis. Muu võis olla vastatud hästi, aga kui küsitud tsitaati ei teadnud, siis head hinnet ei saanud. /---/
Kui Ehin käis ülikoolis, valvati kiivalt seda, milliseid raamatuid üliõpilased loevad. Selleks käis mööda ühiselamutube nuhkimas üks mees, kelle nimi oli Rebane. Kui ta leidis kellegi riiulilt näiteks „Nimed marmortahvlil” või „Vabadussõja ajaloo”, võis see tähendada koguni ülikoolist väljaviskamist – ja sellele järgnes sõjaväeteenistusse saatmine. Ehin mäletas, et sellisel põhjusel väljaviskamist oli täiesti ka olnud.
Asukoht teoses
lk 92–93
