Bruderer võttis konksu otsast võtme. Ta keeras lukust lahti auditooriumi trepikoja teises küljes. /---/ See oli vanamoodne auditoorium puldiridade ja kriiksuvate klappistmetega. Bruderer rõõmustas. Siia mahtus viiskümmend tudengit või enamgi.
/---/
Veerand viis istusid auditooriumis viis nais- ja kaks meestudengit. Kõik teised peale kahe esimese tulid sisse ükshaaval ja sõnatult ning istusid, mantlid ja tuulepluusid seljas, tagumistesse ridadesse. Nad nägid välja nagu heinasaod talvisel põllul või nagu need hajali väiksed majad, mida Bruderer oli silmanud Tallinnast siiasõidul.
/---/
Bruderer oli oma paberilehed juba kenasti kateedrile laiali laotanud. Nüüd astus ta poodiumile. Siin olid seisnud sõnamatadoorid nagu tema nüüd ja oma loenguid pidanud, need Dorpati teaduskonna ranged luterlased, vastutavad Baltimaade ja kõigi Venemaa evangeelsete koguduste pastorite väljaõpetamise eest Peterburist kuni Beringi väinani, mille vastu jääb Kotzebue väin ja Krusensterni neem.
Philippi, dogmaatika; Harnack, praktiline teoloogia; von Oettingen, pärit balti aadlist ja suguluses kõigiga, kellel siinmaal mõjuvõimu oli, eetika; Henzi, kes tuli 1820 Bernist Dorpatisse ja 1829 siin suri, orientalistika. Peaaegu oleks siin lugenud isegi hea Johann Heinrich Pestalozzi, kui oleks läinud rektor Parrot’, füüsiku plaani järgi. Ja siin pidi olema ka Eschscholtz, geograaf ja Chamisso reisikaaslane.
Asukoht teoses
lk 109–110
