Hämarus laskus, ja kui Tartu jõudes autojuht tegi ettepaneku dispetšeri juures uus takso võtta, loobusid nad, sest oli juba hilja Tallinna sõita. Selle asemel läksid Anderson ja dr. Morila ülikooli kohvikusse. Seal oli parajasti luuleõhtu, poeedid lugesid oma värsse. Dr. Morila tellis kolmsada grammi konjakit. Nad silmitsesid vastset näitust, mis kohvikusse üles oli pandud; domineeris erootiline motiivistik, vorm näis olevat ülekaalukalt sürrealistlik, tõsi küll, mitte selle sõna vanaaegses mõttes, vaid kuidagi uuel tasemel. Sellest hoolimata ei pakkunud näitus erilist huvi ja sõbrad leidsid, et tahvelmaal on vist oma aja ära elanud.
Asukoht teoses
lk 52–53
