Ballimaja oli hiilgavalt valgustatud. Tänaval imetles lihtrahvas kuut suitsevat ja särisevat õlipanni, kust kumas sünget punast valgust ja tõusis musti suitsupilvi. Trepikoja kolmel aknal seisid kõrged puutrianglid rasvaküünaldega plekkalustel. Tänavapoisid loendasid: „Üksteist igal aknal. Täis mäng!“ Ballisaalis aga põles kaks tosinat ilusat munakollast vahaküünalt. Neile olid Liivimaa värvide kohaselt punarohelised-valged spiraalid joonistatud. Leiti, et kõik on oivaline! Linnamuusikud – kaks oboed, kaks klarnetit ja üks fagott – olid pöörases ärevuses. Lisaks oli pauside tarvis kohale kutsutud kuulsat trompete marine’i mängiv kunstnik, kes teel Peterburi peatus Tartus. See oli kontserdiga ball!