Eraldi korterites elati üle aasta. Ühe põhjusena on M. Pedajas esile toonud ka selle, et ei leitud sobivat korterit. Vallak oli üsna nõudlik soodsate töötamistingimuste kui ka ilu, mõnususe jne. suhtes. Ka üür ei tohtinud kõrge olla. Lõpuks said nad korteri Narva tänaval. Peremees Matto tegi korraliku remondi ja kõik näis hästi olevat, kuid varsti ilmnes paar puudust: ilmusid lutikad ja veekraan haises. Sellises ebameeldivas olukorras pidasid vastu ainult lühikest aega ja varsti kolisid ära Kloostri tän. 5. Siin elati kuni 1937. aastani. „Sealne korter oli hele, päikeseline, puhas ja värske, see jättis rõõmsa mulje.“ Ka sel korteril oli oma häda: all on vana kloostri kelder ja seepärast liiga kõmises möödaminejate sammude all. Möödujaid oli aga ses vaikses tänavas palju, kuna ta ühendas just jalakäijaile tervet linnaosa kesklinnaga. Möödaminejate hulgas oli ka küllalt tihti joobnuid, kes oma lärmiga häirisid. 1937. aastal koliti katoliku kiriku lähedusse Hermanni tänavale nr. 5 (Mittide majja) ja sinna jäädigi lõplikult peatuma. Suur osa Vallaku loomingust on kirjutatud siiski Kloostri tänava korteris.
Asukoht teoses
lk 93
