Akadeemia maja Riia t. 60 on väliselt päris ilus. See on ehitatud 1939. a. paiku tolleaegse kaitseliidu majaks. Seinad, laed, põrandad on tugevad: kaks korda on teda põletatud ja purustatud, kuid seinad ja laed on olnud täiesti terved. 1940. a. suvel sai temast töölismaja ja 1941. a. põletati maja ära. Igatahes see põletamine oli puhtal kujul hävitamise korras, ümberringi jäid kõik majad alles. Saksa okupatsiooni ajal ehitati maja uuesti üles ja kaunis luksuslikult, siis oli ta piirkonnakomissari maja. 1944. a. sügisel põletati maja uuesti maha, kusjuures hävis ka Riia tänav, nii et see oli üldine põlemine. Kuid alles jäi veel parkettpõrandaid, uksi jne. Kui korraga oleks hakatud ehitama, oleks maja saanud päris korralik. Ehitama hakati aga alles 1946. a. ja see usaldati Ehitustrust nr. 3 kätte. Kui veebruari algul 1947 hakkasid TA asutused sisse kolima, siis väliselt oli maja tore, sisemiselt aga üsna logu. Seinad tehtud lubjavärviga, laigulised ja määrivad hästi. Põrandad tehtud mitmesuguse laiusega laudadest, igal pool praod, värvitud hooletult ja nõrgalt, nii et värvimulda on pandud päris rohkesti, aga värnitsat vähe (värnitsat on saadud aga palju ja sellega värvis trust oma maja!); põrandad juba määritud. Koristajad vahtisid kõik kurva meelega: kuidas neid küll puhtaks saada ja puhas hoida? Värvitud mitme värvitooniga. Seinakappe palju, kuid kõik viletsad: uksed kiivas, üks osa käperdavalt värvitud, üks osa üldse mitte, uksed ei püsi kinni ega lähe kinni ja on Riia tänava poolses tiivas kõik ilma lukkudeta. Riiulid sees nõrgad – kõik tehtud ainult moepärast. Tubade uksed ei käi kinni, ei püsi kinni, ilma lukkudeta. Aknad ilma raudadeta – ainult raam ja klaas. Mööblit muidugi ei mingisugust. Ja aknad seest kõvasti jäätanud ja kogu aeg sulavad. Keskküttetorud leiged. Tore algus!
Asukoht teoses
lk 276–277
