et sihi poole rühime –
oh häda küll, oh häda,
meist mõni põlgab seda!
Küll tudeng ennast näljutab,
kuid pärast prisket palka saab –
oh häda küll, oh häda,
ei mõni püüa seda!
Meil leidub mõni eksemplar,
kel muidu aru selge, klaar –
oh häda küll, oh häda,
ei taha lõpetada!
Tal kulund püksid, narmas käis
ja veksleid Tartu pangad täis –
oh häda küll, oh häda,
ei taha lunastada!
Käib kohvikus ja tantsu lööb
ja preilidega vahvleid sööb –
oh häda küll, oh häda,
vilister maksku seda!
Nii laiskleb aastat neli, viis,
et teaduskonda muuta siis –
oh häda küll, oh häda,
ei taha paraneda!