Su akna taga õitses siis hibiskus
su nägu vaatas sealt. Pilk lausa viskus
sul linnu kombel taevalahele
Ja taevas jätkus ruumi kahele
Nii kord. Ning minnes jälle üle Toome
näen mõttes laineid pikal liivajoomel
nad sälgudena ajavad end vahule
Mu süda jääb sest pildist rahule