Pikalt teelt

Mõtlen, pikk sul oli võitlustee
Velikije Lukist Emajõele!...
Niitvas tules välgub kaldaveer,
kamar must ja kõrred kõrbend söele.

Kogu sõja kestel püüdsid sa,
nõnda igatsesid jõuda sinna!
Karm ja kannatanud sünnimaa –
võitlus kerge polnud eal sel pinnal...

Ööbikute üürikesed lood
lõkatasid valuliselt valla!
Emajõgi! Hallid vaevavood
liiga raskelt uhtusid ta kallast...

Aeg on vaenlast kihutada maalt!
Ja sa kaevud jõele ligemale,
mürsudki sind peatada ei saa,
mullast tuiskavast on tuhmund pale.