Ood Supilinnale

Supilinn, mul mälestused Sust head!
Herne uulitsas aiamaa aastaid asus.
Krundipiirdeid parandasin vastutasuks.
Sinus kasvasid mul kartulid, kapsad, redised...
Neid isegi müügiks jagus.
Majanumber oli viiskümmend üks.
Pererahvaga koos hapukapsaid purkidesse soolasime.
Neid talve otsa sõime...
Suu jookseb vett mul veel praegugi takka järgi!
Nii häid pole elus rohkem saanud!
Supilinlane, sa vist küsid, miks ma aiamaa maha jätsin?
Vastus mul ka valmis...
Olles kirglik jahimees,
asutasin-ehitasin endale maale Jahilossi.
Seal oli mul maad küllaga,
kus jätkasime kartuli, aedviljade kasvatust
ja tonnide viisi müüsin.
Nii lõppesid suhted Supilinnaga,
sest kõigeks polnud vajadust-jaksu.
Takkajärgi tänan Supilinna ja tema tookordseid sõpru!
Teosest
lk. 240 - 241