lendab parv Tartu linde tundmatuid
nad lendavad alati seal
kohendavad kaabusid sulgevad suid
kui lompidesse peegelduvad tuled
ja kohvikud ootavad meid
nukrus pakub tuld ja muide
ma tahaks su poole linde lahti lasta
ja nad üle su pea panna lendama
kui kõrgume üle talve ääre
kus voorused piiril annavad kurakäe
tuleb leida hetk mis ületaks terve igaviku
su laubale annan siis vihmana enese
heatahtlikud vead