Meile võib olla kindel

Viisaastaku tööde pinges
on ununend kodune linn
ja inimestegi hinges
on uudne töörõõm ja ind.
Siin kerkind on uued majad
ja tehased varemeist,
on haljasalasid rajand
nii hoolikalt igaüks meist.
Teed leninlik tõde meil näitab
tööks vabaks ja ühiseks,
uut avarust meie ees läidab
me järgnevaiks võitudeks.
Siin linnas saand peremeheks
nüüd kogu elanikkond,
koos ehitades, tööd tehes
me kätes tulevik on.
Nüüd teame, mida suudab
töövägede ehitav ründ,
see elu kaunimaks muudab
kui võitmatu kevade sünd.
Nüüd koduse linna nõlvult
pilk kaugemalegi näeb,
kuis uute kolhooside põllul
on puhkemas helendav päev.
Jälle koltuvad Toomemäe põlispuud,
istub endiselt mõtetes raudne Baer,
kuid kes varem on näind sellist sügiskuud,
et siin õitsele pakatand mäeäär!
Meie noortest nüüd kirendab Toome nõlv,
ühistööle nad rakendund vilkal hool,
see on uusaegne üliõpilaspõlv,
kel on kallis nõukogulik ülikool.
Sinna õpinguteid ei või piirata
kurjast vaenlasest jäetud rusudevall,
rõõmsaid pilke ei lasta siin riivata
suitsend varemeist, mis on veel üleval.
Teosest