Meie laul ema lennust hommikusse kööki
pannkoogi ja moosi lennust suhu
põnni sööva suu lennust naeratuseks
ja naeru lennust Ema silma
puudutas temas midagi
pani Su Empsi esimest korda
meie moodi viuksuma.
Samal päeval me silmad
said pyhaks toominga varjus.
Kerguse lõhnas
kurviliste valkjate helbete põgususes
vaatas Igavene meid teineteise läbi
ja kiikas edasi tulevikku.
Silmselge otsatus
keda hoiab mu pilk
kui kunagi lagunevad meie kehad
siis selliste hetkede leil
jääb käima mööda maad
kohtama ja aitama tulevasi teelisi.
Kohamärksõnad on autor ise täpsustanud.