Luhal

Siin trimpavad pätid lillat
ning imevad heeringapääd,
kui trambid luhale pillat
soomättaile, krõgistad jääd.
Talv mais veel lund hoiab rauas,
noor rohi on pooleldi hall,
lehk paadi tõrvatud lauas
neist püsib, kes jõid kord ta all.
Just siia jääb suurveest saari,
luht on siis nagu laguun
öötaevas laulatab paari
kui maa märg, pehme ja pruun.
Süst linna poolt tulles üüri,
kui on, võta kaasa ka pruut:
üks käsi klammerdab tüüri
ja teises on midagi uut.
Teosest
lk. 69
lk. 148