Kerkib Tartus... Katkend luuletusest

Kerkib Tartus kõrge tipuga mägi,
mis on rohkem kui sada sammu kõrge.
Siin on alati pehme maapind haljendava rohumättaga
ja seda täiendab ühtlasi kivi külma allikaveega.
Tipud haljendavad loorberis, ent muidu katab teda tamm
ning rohke aroomiga lõhnab siin rosmariin.
Siin pesitsevad eri linnud tihedas lehestikus,
jäädes meeldivas vahelduses pikaks ajaks märkamatuks.
Hommikul, kui roosatab esimene särav koit
ja alanud päev annab meile valgust,
kiirustan innukalt sinna, suunan oma kiired sammud sinna,
kus saaksin allikal jahutada kõrvetava janu.

Asukoht teoses