Ei lenda lillest lillesse,
vaid pressib pealinna poole,
ja tõuseb tuisupilv ülesse –
ta pressib pealinna poole.
Ja tunglevad teedel tuhanded –
veel linna jõuavad tuhanded.
Ja viivad vaeva ja hoole
ja pressivad pealinna poole.
Nii hing, oh hing, sa moodsal a’al,
kuis õhkad sa Tartumaa poole;
kas Eestimaal, kas võõral maal –
kuis ihkad sa Tartumaa poole...
Ja puhugu vastu sull’ tuisutuul
ja muserdagu sind mürgihuul:
sa unustad vaenu ja hoole
ning tõttad veel Tartu poole!
Asukoht teoses
