Hommik oli vilu...

Hommik oli vilu, aga lõuna aegu läks soojaks;
loodetaevas kasvatas siniseid pilvi.
Tulin koosolekult (kus arutati, mida teha
klassikaliste keelte õpetamisega ülikoolis)
ja istusin Emajõe ääres sõbraga,
kes tahtis mulle rääkida oma murest.
Vesi oli veel kõrge, kaks poisikest
korjasid teelt kivikesi ja loopisid jõkke.
Ma ei osanud talle nõu anda... Kaldapeal
ei olnud ühtegi pinki. Küllap olid öised möödujad
need jälle vette lükanud nagu igal aastal.
Päike läks pilve taha. Vilu hakkas.
Tõusime ja läksime tagasi linna.
Võibolla sai tal selgemaks, mis teha.
Ostsin poest sepiku, kaerahelbeid ja paar saia.
Koduteel nägin 21. juuni tänaval
kolme noort miilitsat keeramas Rubiku kuupi.