Emajõgi

Nii ta uneleb
aegade udus

madala järve soojus
libiseb kitsasse sängi

läbi Pedja tumeda vee
annab talle Simuna-kandi metsade
tõsidus ja sügavus
nooruse jõu

vahel jookseb ta veel korraks liiva
aga siis varsti
hakkab puude tagant paistma
unistuste linn

kui ta kindlalt usub et lainetab
tõusevadki kohe mõned suured lained

umbes Kivisilla kivide kohal
on vool äkki väga tugev

vanemas eas jääb
vool aeglasemaks

ent ta siseelu
on rikkam kui kunagi varem

suure järve kalad
tulevad suurvee ajal
ta hajali mõtetesse kudema

vee liikuv peegel
kannab kõik näivused minema

nii jääb vaid rahulik kulgemine
kordumatu ent igavene
Teosest
lk 109–110