Süsteemiks isokroonseks firmamendi-film
refraktori ja vaatlejaga ööks võiks jääda.
Kulm okulaariraamil, kukla murtud pääga,
pöördtoolil lebab mees; ei – kõrv ja silm.
Üks seljataga, teine silmi ees maailm.
Kas lahutet nad kurjaga või hääga?
Tuld südame konservib kosmilise jääga
ning jahedust vaid lisab taevas sügiskülm.
Sääl: klõbin kontsaplekke saali kivitahvleil.
Mees pöördub. Häirit jälgimine kosmilise tõe.
Blond naine vargsi: „Tule kaasa, lähme jõele.
„Ateenas“ võime peatuda ja süüa vahvleid.
Eks?“ Endal reket käes ja seljas tenniskleit.
Mees tõuseb, nööbib mantli, silmis meeleheit.
refraktori ja vaatlejaga ööks võiks jääda.
Kulm okulaariraamil, kukla murtud pääga,
pöördtoolil lebab mees; ei – kõrv ja silm.
Üks seljataga, teine silmi ees maailm.
Kas lahutet nad kurjaga või hääga?
Tuld südame konservib kosmilise jääga
ning jahedust vaid lisab taevas sügiskülm.
Sääl: klõbin kontsaplekke saali kivitahvleil.
Mees pöördub. Häirit jälgimine kosmilise tõe.
Blond naine vargsi: „Tule kaasa, lähme jõele.
„Ateenas“ võime peatuda ja süüa vahvleid.
Eks?“ Endal reket käes ja seljas tenniskleit.
Mees tõuseb, nööbib mantli, silmis meeleheit.
Teosest
lk 870
