Tähetorni taga läks jälle ronimiseks.
/---/
Madal piklik ehitis Tähetorni kõrval oli selle legendaarse direktori Struve elumaja. Esialgu oli Struve elanud all-linnas, aga kord pikaajaliselt komandeeringult naastes leidis ta eest koridori abil observatooriumiga ühendatud eluaseme. Selgus, et ülikool oli tuntud teadusemehe elu mugavamaks teinud ning tema tööpaiga külge ka elupaiga ehitada lasknud.
Struve maja õuel oli inimese poolt nähtavalt unustatud väike samblane trepike, mis paiknes täpselt müüri kohal.
/---/
Nüüd võttis müür suuna puude vahelt paistva vana anatoomikumi peale, mida Lepi oli eeltöö käigus vanatoomikumiks hüüdma hakanud. 1805. aastal valminud vanatoomikum oli esialgu olnud lihtsalt rotund, hele ja ümar klassitsistlik tornike kauges parginurgas, tiibhooned selle kahele küljele ehitati alles paarkümmend aastat hiljem.
/---/
Roninud hingeldades vanatoomikumi Tähetorni-poolse haru ees muruga kaetud kuplikujulisele kühmule, laibakeldrile, pööras Lepi palge selle ees seisvale Faehlmanni büstile ja kummardas.
„Valgetorn,” lausus ta /---/ Faehlmann oli olnud Tartu arst, kes arendas eesti kirjakeelt ja kes armastas eestlast kui sellist, mõistes hukka saksa vallutajate julmuse tema kallal. Faehlmanni üleskirjutatud muistendid panid aluse eeposele „Kalevipoeg” ning just tema tõttu omandas see saksavaenulikud jooned, kuigi vallutajaid oli Eesti aladel käinud igasuguseid ning lurjustena oleks võinud esile tuua ka näiteks venelasi või rootslasi.
/---/
Laibakelder asus piiskopiaegses keldris, see oli kas Valge torni üks osa või siis ehitatud Valge torni vundamendile.
/---/
Igal juhul tundus, et laibakelder kerkis seitsmendaks käegakatsutavaks keskaegseks objektiks Tartus, müürijuppide ja kirikute kõrval. Keldrikühm tundus väljastpoolt päris armas murune mütakas, aga räägiti, et selle sees paikneb midagi eriti ilget.
Asukoht teoses
lk 35–38
