Hokimängija Tartu linnamüüril. See oli üks...

See oli üks väheseid lõike linnas, kus müüri tõttu oli selgelt näha, et maapinnaga on midagi lahti. Koolitagune tee jooksis nagu piki muldse kaarhalli katust, see oli justkui keset linna kulgev oos, valmistatud aga mitte sulamisvee, vaid inimese enda poolt kohale veetud materjalist.
/---/
Linnamüüri ümbritses keskajal tammidega üles paisutatud piklikest tiikidest koosnev vallikraav ning Tartu Kesklinna Kooli maja paiknes otse endises Piiskopitiigis. Toometagused tiigid asusid Emajõe tasemest kõrgemal ning tiikide voolavat vett kasutasid ära vesiveskid. Tiike toitsid ka Toome nõlvalt välja tulvavad allikad ning vihmavesi, mis Toomkiriku juurest ülalinnas torudega alla juhiti, hilisemal ajal, enne Põhjasõda, olid kõrgemal paiknevad vallikraavid juba kuivaks jäänud.

Koolitagusel teel asus järjekordne torn, täpselt selle koha peal, kust linnamüüri oosilt viis koolimaja poole väike sillake.
Asukoht teoses