Hokimängija Tartu linnamüüril. Niisiis, 1704 jõudsid...

Niisiis, 1704 jõudsid Tartu alla Vene väed Šeremetjevi juhtimisel ja piirasid linna sisse. Pärast mitmepäevast tuld hakkas niigi põdur linnamüür kohati maha varisema, seda remonditi käigu pealt ja seati uuesti üles, venelased ei saavutanud esialgu edu, kuid siis ilmus kohale õnnetuste õnnetus ise, kuri valitseja Peeter I.
/---/
Eemalt üle linnakodanike mahatallatud aiamaade ja jõe paistis Tartu linnamüür ja Vene värav, selle taga auklikuks lastud katusega Jaani kiriku torn. Laager paiknes kusagil praeguse Peetri kiriku kandis, tsaar jäi puukausist suppi helpiva feldmarssal Šeremetjevi ees seisma, see kargas püsti, pühkis mokad puhtaks ja andis au.
/---/
Linnamüürid olid keskajal vallutajatele tõsiseks nuhtluseks. Pealetungijaid võis olla kümme korda rohkem kui sõdureid linnas, aga sellest polnud abi, sest müüri abil kaitsti linn ära.
/---/
Kahurid paigutati kiiruga ümber ning tuli koondati müüri selle osa pihta, mis asus botaanikaaia kandis. Vaenlased ei tahtnudki veel pealetungile asuda, aga kui müür jälle maha varises, kasvas käsivõitlus kuidagi iseenesest otsustavaks lahinguks, verd voolas, haljas teras helkis päikese käes, kuni kattus verega. Rootsi aeg Tartus sai lõpu ning algas Vene oma, selline, mis ulatus eri riigikordade ja napi omariikluspausi kiuste kuni Lepi ajani välja.