Supilinna tänavapilt oli ikka endine. Rahvast tänaval oli palju. Kooliruttavad lapsed. Minek ikka linna suunas. Poed olid ka Jakobi tänavas. Mehed ootasid poe lahtitegemist. Tänavad olid puhtad, igal hommikul käis veepaagiga masin tänavaid niisutamas. Kõige selle melu sees kakerdasid joodikud, neid ei olnud vähe. Siis ei olnud veel neid puskaripunkreid. Hiljem oli igas tänavas punker, mõnes veel rohkem. Kodutuid koeri õiendas ühes prügikastis, teise juures kassid ja linnud. Toidumure oli kõigil, ega siis ei olnudki toitu prügikasti viia, kõik tarvitati ära.
Asukoht teoses
