Tartu linna statistikabüroo materjalid Eesti Riigiarhiivis. Tartu lahingute ajal...

Tsiteeriksin Aksella Latka artiklit „Toomitagune pärast 1941. a. põlemist“. /---/

„Tartu lahingute ajal tuli haaras enese alla ja hävitas Toomitaguse terve kvartalite viisi elamuid ja kõrvalhooneid. Samuti kahjustati tule läbi viljapuu- ja ilupuuaedu. Üksikutest süütepommidest tekitatud tulekolletest levis tuli kohutava kiirusega edasi ja hävitas hoonestiku Tiigi tänavalt kuni Kastani tänavani, samuti suure osa Kindral Põdra, Kuperjanovi ja Viljandi tänavatest ümbritsetud sargade (tänapäeva keeletarvituses saraste) hoonestiku. Juurde tulevad veel üksikud tulepesad nende rajoonide ligiduses... Heites pilgu Tiigi ja Tähe t. nurgalt Maarja kiriku suunas, näeme, et hoonestikust on säilinud ainult alusmüürid ja harva ka keldrikord, kuid mis tihti on kas täielikult või osaliselt sisselangenud laega. Kogu ala iseloomustab rusu ja kivihunniku rikkus, milledest korstnad pikkadena ja saledatena taeva poole sirutuvad. Parkaiaga teistest hoonetest eraldatud end. Meteoroloogia observatooriumi maja on osaliselt seest põlenud, terveks on jäänud maja keldrikord, trepikojad ja osaliselt maja esimene kord... Liginedes põlenud rajoonidele ükskõik millisest suunast, torkab silma Maarja kiriku valge astangtorn koos ühekordsete müüridega. Kiriku sisemus on täielikult hävinud. Ning selle vastu osalt kahe- ja kolmekordsed Maarja apteegi müürid... Maarja kiriku peasissekäigu vastasolev üksikhoonete rühm, mida üksteisest lahutavad parkaiad on samuti hävinud tule läbi. Neist avaraist ning stiilseist kivimajust on järel ainult müürid. Näit. endise üliõpilasorganisatsiooni „Põhjala“ konvendihoone ja Metodisti kirik... Teatavasti süttisid Toomitaguses üksikud hooned 1941. a. juuli lahingute ajal Nõukogude sõjaväe poolt läkitatud süütepommidest. Neist arvukaist pommidest tabatud hoonetest levis tuli kohutava kiirusega edasi teistele kõrvalasuvaile hoonetele. Et kogu hävinud ala oli pideva pommirahe all, siis tekkis sääraseid tulekoldeid mitu ja kustutustöö osutus sellepärast raskeks. Kogu ala, suurtes joontes arvestades põles 1941. a. 12. ja 13. juulil... Kogutud andmete põhjal esimeseks tulekoldeks oli Tiigi tn. 11 asuv puumaja, kust tuli kandus igas suunas edasi. Muidugi langes ka hulgalisi süütepomme teistele naabruses asuvaile hoonetele, millega on seletatav Tiigi tänava võrdlemisi üheaegne põlemine.

Kuna tuli nimetatud rajoonis sai alguse 12. juuli hommikupoolikul, siis Tiigi tänava Kastani tänava poolse osa suurpõlemine langeb õhtupoolsele ajale ja ka öösele. Samuti põles Maarja kirik ööl vastu 13. juulit... Eriaegselt põles aga raudteejaama juures asuv kvartal. Sellel alal esimesena oli pommist põlema süttinud 13. juuli keskpäeval „Tare“ laod. Kogu see ala hävis võrdlemisi vähese ajaga.“ See troostitu kirjeldus lõpeb autori sooviga, et varemetel tärkaks taas uus elu.