Nii kooli laadi kui ka õpilaste kehva päritolu tõttu polnud kooli prestiiž väljaspool kuigi kõrge. „Karatskoi poisi” nimel ei olnud mingi hea kõla teiste õpilaste keskel. Seminaristid, kellega oleks võinud meid kõige rohkem võrrelda, elasid oma internaadis kinnist elu ja neid peaaegu ei näinudki. Kroonugümnaasium pidas end meiega võrreldes liiga aristokraatseks. Treffneri oma oli aga õpilaskonnalt veelgi ebaühtlasem kui meie asutis. Ainsad, kellega vaenulistki kontakti peeti, olid reaalkooli õpilased. Nendega käidi Kassitoomel ja Tähtvere pargis veriseid lahinguid löömas. See oli juba ajalooline vana vaen kahe õpilaskonna vahel. Ta oli olemas enne minu kooliastumist ja jätkus ka pärast sealt lahkumist. Öeldi, et meie linnaaguleist ja küla tööoludest tulnud poisid olnud tugevamad. Kuid isiklikke kogemusi mul sellest pole.